7 kindlat võimalust tulesurma vältida

Tulekustuti peab olema

Kõige olulisem on, et mis tahes eesmärgil kasutatavas hoones oleks nähtaval ja kergesti kättesaadaval kohal tulekustuti, märkis Põhja päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo juhataja Andur Soo. Tema sõnul võiks kustuti asuda kohas, kus selle kasutamise tõenäosus on kõige suurem. Kustuti õige asukoht on põrandast 1,5 meetri kõrgusel seinal. Kui tulekustuti pole kõigile koheselt nähtav, peab selle asukoht selgelt märgistatud olema. Samuti peavad olema märgistatud evakuatsiooniteed kõikides avaliku kasutusega ruumides.

Evakueerimine vajab plaani ja harjutamist

Hiljuti puhkes tuli Tallinnas Solarise kaubanduskeskuses. Selliste juhtumite ärahoidmiseks on avalikud asutused ja büroohooned allutatud nn enesekontrolli kohustusele, mis tähendab, et kord aastas tuleb hoones läbi viia tuleohutusõppus. „Seda nii teoorias kui praktikas, sest õnnetused kipuvad juhtuma ikka praktikas,“ ütles Soo ja lisas, et personalil peab olema kindel plaan, mille järgi tulekahju korral tegutsetakse. Plaanis peab olema ka selgelt paika pandud, kuidas personal inimesed õnnetuse korral majast välja suunab. Tuleohutuskontrolli büroo juhataja hinnangul olid Solarise töötajad tulekahju olukorras käitumiseks väga hästi instrueeritud. „Turvamehed juhatasid inimesed kiiresti ja operatiivselt välja ja kõik toimis nagu peab,“ märkis ta.

Sagedaseim viga – asjad evakuatsiooniteel

Kõiki uusi töötajaid tuleb Soo sõnul nende tööle asumisel tuleohutusalaselt instrueerida, ent pahatihti jäetakse see tegemata ja inimesed ei teagi tegelikult, kuidas õnnetuse korral käituda. Iseäranis levinud on tema sõnul evakuatsiooniteedele asjade ladustamine või evakuatsioonitee laoruumina kasutamine, mida ei tohiks kindlasti teha. Sageli jäetakse hooldamata ka tuleohutusalased paigaldised. „Nende töökorra kontrollimine on kriitiliselt vajalik. Isegi tavalise kohustusliku suitsuanduri töökorda soovitab päästeamet kontrollida korra nädalas,“ rõhutas Soo.

Operatiivsõidukil peab olema ligipääs hoonele

Operatiivsõidukil peaks hoonele ligipääs olema igal ajahetkel. „Paraku on reaalsus tihti see, et autod pargivad juurdepääsutee kinni,“ sõnas ta. Samuti ei tohiks kuidagi piirata või näiteks parkimisega takistada ligipääsu hüdrantidele, kust päästjad põlengu korral lisavett võtavad.

Kortermajades on korteriomanike kohus olla teadlik, kuidas tulekahju korral käituda. „Mõistlik on korteriühistu koosolekul sellest rääkida, et kõik elanikud oskaksid õnnetuse korral ühtmoodi ja korrektselt käituda,“ selgitas Soo. Ta ütles, et lisaks kohustuslikule suitsuandurile võiks korteriomanikud kodus hoida ka tulekustutit ja tuletekki.

Rõdul grillimine rangelt keelatud

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul on nende organisatsioon korraldanud igal aastal suveülikoolis tuleohutuskoolitusi ühistujuhtidele. „Kindlasti tuleb korteriühistul hoolitseda, et küttekolded ja elektrisüsteemid oleks töökorras ning neid kasutataks korrektselt,“ sõnas Mardi ja lisas rõhutades, et rõdul grillimine on keelatud ning ka aias grillimisel tuleb alati järgida tuleohutusnõudeid. 

Tulekahju algfaasis kustutamine kõigile kohane

„Tulekahju algfaasis on põlengu summutamine kõigile veel täiesti jõukohane,“ kinnitas Tamrex Ohutuse OÜ tuleohutusosakonna juhataja Margus Oberschneider. Pea sama oluline nagu töökorras tulekustuti on ka oskuslik tulekustutaja ning seetõttu soovitas Oberschneider koduomanikel osa võtta kõikjal Eestis toimuvatest ohutuspäevadest, kus ka tulekustuti kasutamist proovida saab. Tulekustuti kasutamist peaks proovima ka lapsed. 

Aita ja nõusta naabrit, eakat sugulast või tuttavat

Soo rõhutas, et lisaks endale on oluline kursis olla ka naabri tuleohutusega. „Eakatel sugulastel või tuttavatel tasub abiks käia, olgu selleks või tavapärane suitsuanduri kontroll.“ Kontrolli vajab aga ka tulekustuti. „Kahetsusväärselt muudeti mõne aasta eest seaduses just seda osa, mis nõudis tulekustuti kontrollijalt vastavat väljaõpet,“ rääkis Oberschneider ja lisas, et tulemusena müüakse nüüd tulekustuti kontrolli varjus kontrollkleebiseid. „Petta saab heausklik klient, kes arvab, et tema tulekustuti on kleebise tõttu töökorras.“ Sel põhjusel on kasutuses tuhandeid tulekustuteid, mis ei pruugi tegelikult töökorras olla.

Ohutusnõuete rikkumine kärbib kindlustushüvitist kuni 50%

Kodu kindlustamine ei taga veel automaatselt, et tulekahju korral hüvitatakse kõik, mis hävinud. Ohutusnõuete rikkumise korral võib kindlustus hüvitist vähendada või selle maksmisest keelduda.

Vahel võib lepingutingimuste vääriti mõistmine viia olukordadeni, kus kindlustusvõtjal ei ole alust kompensatsiooni saada, kuna ta ei ole täitnud vajalikke nõudeid, selgitas Seesam Insurance ASi varakindlustuse tootejuht Dagmar Gilden. „Ohutusnõuete rikkumise korral võib kindlustusandja hüvitist vähendada või selle maksmisest keelduda.“ Seesam on oma tingimustel öelnud, et võime kindlustushüvitist vähendada kuni 50%, kui ohutusnõudeid on rikutud ja sellel rikkumisel oli mõju kahjujuhtumi toimumisele, selgitas Gilden.

Et hoonele saaks sõlmida kindlustusleppe, mis kataks tulekahju korral kulude hüvitamise, peab hoone Salva Kindlustuse AS varakindlustuse osakonna juhataja Alver Kivirüüdi sõnul vastama Eestis kehtivatele seadustele ja seda peab ka kasutama vastavalt seadustele. „Kui hoonel on kasutusluba, on Salva Kindlustuse seisukoht, et klient on teinud kõik selleks, et hoone vastaks Eesti seadustele,“ selgitas ta ja lisas: „Kasutusluba annab kliendile kindluse, et Salva Kindlustus ei vähenda kahju korral väljamakstava hüvitise suurust, viidates ehitamise ajal tehtud ehitusnormide rikkumisele.“ Samas ei ole kasutusluba kindlustamise eeltingimus.

Olulisematest eksimustest tuleohustusnõuete vastu tõi Kivirüüt välja küttekollete (kaminad, saunakerised) ja metallist suitsukorstende vale ehituse ning küttekehade ebapiisava kauguse põlevmaterjalidest, mis viib põlevmaterjali süttimiseni vahelagedes ja seintes. Gilden lisas, et sagedasemad probleemid on endiselt seotud lahtise tulega ehk inimesed jätavad põleva küünla valveta või asetavad selle kergesti süttivale materjalile (näiteks kardinad) liiga lähedale. Kodust lahkudes soovitab ta alati üle kontrollida, et tuleohtlikud kodumasinad ei oleks töörežiimile unustatud.

Autor: Kairi Oja, kaasautor